Profülaktilised ettevalmistused 1. november 2004
Ekspeditsiooni Aconcagua 2005 liikmed käisid täna mustamäe haiglas ja kõik said endale kumbagi õlga ühe süsti.
Airi - meie tubli kirurg - sebis meile välja niiväga olulised vaktsineerimise süstid. Lõuna-Ameerikas on igasuguseid imelikke haigusi, mis meiesugusele põhjamaalt pärit eestlasele võivad väga ohtlikud olla.
Üks on A hepatiidi süst ja teine kõhutüüfuse süst. A hepatiidi süstiga on veel see tore asi, et kui aasta pärast teine süst ka teha, siis on kaitse 20 aastane.
Ja tore on see, et kõik said endale uued passid - KOLLASED PASSID :-)
Kollane pass tähendab rahvusvahelist vaktsineerimise sertifikaati ja seal on kirjas kõik sellised tähtsad süstid, mis on tehtud.
PS: Täna igatahes ei saanud mina seetõttu oma tavapärasesse ujumistrenni minna ja lisaks olid mu õlad mitme tunni vältel üsna kanged - andsid ühesõnaga tunda. No muidugi, kui sulle ikka erve ampullitäis koledaid pisikuid sisse süstitakse, siis ikka on ju paha olla :-)
Vaktsineerimine iseenesest tähendabki ju seda, et sulle süstitakse imaväikene kogus sellesama haiguse viirust, milla vastu sa ennast kaitsta soovid.
Saabaste sissekäimine 18. detsember
Igatahes Sportland koos hispaania firmaga Bestard leidsid võimaluse meie Aconcagua ekspedistiooni sponsoriks olla ning varustasid kõik liikmed saabastega. Täna kell 17:00 toimus Ülemiste Sportlandis pidulik üleandmine.
Suhteliselt head saapad tunduvad olema, sisevoodriga. Tegemist on Bestardi tipp-mudeliga, kaaluvad 2,5 kg. Kaal iseenesest on juba suhteliselt hea kirve-meetod saapa headuse hindamiseks. Mida raskem seda kõrgemate mägede jaoks. Minu kõige vingemad saapad kaaluvad 2,7 kg - need on LaSportiva saapad Nuptse mudel. Aga praegu siis LaSportivat ei reklaami, vaid ütleme et Bestard on väga hea saabas.
Üles-alla kõndimine 1 tund, ilma raskuseta ca 17-18 korda.
Ei olnud üldse väsitav, edaspidi hakkan koormust suurendama. Panen jalgadele raskused peale ja võtan esialgu ca 10-12 kg seljakoti selga.
Ekspeditsiooni koosolek 22. detsember
Täna istus ekspeditsioon koos ning arutas erinevaid üksikasju.
Saime selgeks milliste telkidega läheme, kes ja millised priimused võtab. Kuidas me logistiliselt seal liigume ja palju kõige selle peale aega ning raha kulub.
Igatahes said kõik meelekindlust juurde ekspeditsiooni hea korraldatuse osas. Sponsoritega sujuvad asjad suurepäraselt, Leafilt saime mütsid ja t-särgid kätte, Sportlandi abiga saime endile Brynje sooja pesu selga ja Matrixpakist jõudsid kotid kohale. Igatahes asjad sujuvad.
Lisaks jõudsid kohale plaadid "Aconcagua The Roof of The Americas" ja "Touching the void" ning nende vaatamisest saab ka meie järgmise kokkusaamise mõte.
Laseme minu juures filmid projektoriga seinale ning silitame kõrvu Dolby Surroundiga :-)
Tegemist on väga heade filmidega.
26. detsember
Käisin lastega kelgutamas - õigemini nemad kelgutasiud ja mina kõmpisin ülesalla. Seljas oli mingi 15 kg seljakott.
Tore on aga see, et peale poolt tundi käimist nägin Kaja seal vanakal - tema oli samuti tulnud lastega kelgutama, kuid nagu ta kahetsusväärselt märkis - seljakoti koju jätnud.
Läks tema siis lastega edasi lumelauda proovima, mille ta oli supermarketist omandanud.
Mina ikka kõmpisin.
Siis äkki näen - Airi tuleb - ka seljakott seljas ning saapad jalas - ja juba me kõnnimegi kahekesi üles-alla.
Siis tuli Kaja tagasi ja me kõmpisime natuke kolmekesi.
Ühesõnaga tore päev toredateks kohtumisteks.
Aconcague ilm 29.detsembril 2004
Kuna praegu on ikkagi Argentiinas suvi alanud, siis ka ilmad soojaks lähevad.
Aconcagua tipuilm: päeval -22C, tuul 5-7 m/s, windchill -30C.
Baaslaagri ilm on 0C piires (või väike miinus) - umbes nagu meil siin õues praegu. Kuid selle vahega et päike paistab. Tuul on 2-3 m/s.
Päike tõuseb Aconcagual 4:35 ja loojub 18:50.
Aconcagua mäe ronimise kõrghooaeg on 15.detsember kuni 31.jaanuar. Tegemist on siis nende südasuvega.
Ka lapsed lähevad neil kooli alles märtsis ning meie mõistes talve hakul hakkab kooli vaheaeg.
Täpselt 3 nädalat ja 1 päev on jäänud selle hetkeni kui me siin pakase käes lennukile astume, selleks et juba järgmisel päeval oma ninad kuumal Argentiina päikesel lasta ära põletada.
Selle aasta esimesed tegijad on juba Aconcagua tipus ära käinud - see juhtus küll juba 27. novembril kui üks tšehh ning kaks kanadalast kell 14:35 tippu jõudsid.
Aconcagua praktilise poole pealt
Argentiina rahad: pesod ja centavod
1 Euro = 4 pesot -> 4 EEK = 1 peso (ARS)
st kõik pesodes olevad hinnad tuleb neljaga korrutada siis saab hinna eesti kroonides.
USA dollarites kirjutatud hinnad tähistatakse U$S 10 ja argentiina pesode puhul $ 10.
Aconcagua normaal-marsruudi kirjeldus.
Veel olulist logistilist infot
Valuutakonverter: http://www.xe.com/ucc/
Bussid Mendozast Puente del Incasse
Bussid Buenos Airesest Mendozasse
Oluline info: http://www.turismouspallata.com/ http://www.elrapidoint.com.ar/
Veel üks Aconcagua veebileht.
3 päevane Aconcagua ilmateade
Baaslaagris on päeval -5 kraadi, puhub tuul kiirusega 30 m/s, windchill (tegelik külmatunne) -12 kraadi.
Mäe keskpaiga 1. ja 2. vahelaagri piirkonnas on päeval külma -14 kraadi (öösel -20), puhub tuul kiirusega 45 m/s, windchill -28 kraadi päeval.
Tipuilm on käesoleval nädalal selge, päeval -20 kraadi ning koos 55-60 m/s puhuva tuulega loob tegeliku külmatunde -42 kraadi.
1955 aastal juhtus selline lugu:
Üks Argentiina mägimatkajate grupp ronis ühe kõrge mäe otsa. Nad ise arvasid et ronisid Ojos del Salado otsa ja pakkusid selle kõrguseks 7100 m.
Press muidugi maru õnnelik - hurraa - maailma läänepoolkera kõige kõrgem mägi vallutatud.
Mis aga välja tuli:
see grupp argentiinlasi ronis hoopis ühe teise - nimetu - mäe otsa, mis on sellest Ojos del Saladost 10 km kaugusel
ja kõrguse kohta nad lihtsalt arvasid, et see selline nii olla.
Selle peale siis mõõdeti 1956 aastal kõik tähtsamad mäed üle - nii Ojos del Salado kui ka Aconcagua. Kuna muidu oelks ju kõige kõrgema läänepoolkera mäe rekord läinud Aconcagua käest minema. Aconcagua oli tol ajal mõõdetud kõrgusega 7021 m.
Niisiis 1956:
Aconcagua 6959 m
Ojos del Salado 6885 m
lõplikud andmed aga aastast 1989:
Aconcagua 6962 m
Ojos del Salado 6900 m
Ajakirjanikud olid juba tol ajal vaid sensatsioonide peal väljas ning avaldasid igasuguseid kontrollimata fakte.
Nagu tänapäevalgi - peaaegu oleks postimehes avaldatud loo juurde kirjutatud et Aconcagua asub vaid 30km kaugusel Vaiksest Ookeanist. No tere talv - Tšiili on mõnest kohast siis ikka õige õbluke riigikene ...