Minu õpetamisfilosoofia printsiibid ehk lähtekohad

TEADMISED

Teadmiste õpetamine on looming. Uut materjali omandame õpilastega läbi arutluse, innovaatilise mõtlemise ning dünaamilise tagasiside.
Minu moto: Iga idee on väärtus!

VÄÄRTUSHOIAKUD

Olles eeskujuks, kujundan õpilaste väärtushoiakuid nii ühiskonna, tiimi kui üksikisiku tasandil.
Minu moto: Aus eeskuju on parim õpetaja!

KÄELINE TEGEVUS

Kogu õpe on seotud käelise tegevusega, et arendada koordinatsiooni, tööriistade käsitsemist ja liigutuste täpsust.
Minu moto: Tarkus talletub läbi tegevuse!

TEADMISED

Minu eesmärk on õpetada baasteadmisi, oskust leida lahendusi ja arendada õpilaste sisemist motivatsiooni.

Ma panen õpilased mõtlema. Selle asemel, et näpuga lahendusi ette näidata, annan neile suunavaid küsimusi, mille kaudu nad iseseisvalt tulemuseni jõuavad. Selle meetodi kasutamise eeldus on baasteadmiste olemasolu. Kui algteadmised puuduvad, pole võimalik küsimuste abil tulemuseni jõuda.

Einstein ütleb oma kuulsa lause “loovus on olulisem kui teadmised” ikka peale seda kui ta oli omandanud baasteadmised.

Et jõuda loominguni, on vaja teha palju eeltööd teha ja see baseerub teadmiste omandamisel. Teadmiste õpetamisel lähtun Malcolm Gladwelli 10 000 tunni reeglist: selleks, et jõuda professionaali tasemele, on vaja panustada vähemalt 10 000 tundi. See on suur ajaline investeering. Kui õppida iga päev 3 tundi, läheb kümne tuhande tunnini jõudmiseks kümme aastat. Mis eristab geeniusi tavainimestest? Kas nemad peavad vähem tööd tegema? Sugugi mitte, 10 000 tunni reegel kehtib ka geeniustele, kuid nemad on suutelised selle saavutama viie aastaga, millest enamus on iseseisev töö.

Üks minu õpetamise põhimõte on lahenduse loomine piiratud tingimustes. Loomingu aluseks on piirangud, olgu need siis roboti mõõdud või kaal, kuid palju sagedamini on need seotud asjadega, mida lihtsalt pole.

Näiteks LEGO sumoroboti võistluse rahvusvaheliste reeglite kohaselt on roboti maksimaalsed mõõdud 15x15 cm. Mitmed aastad tagasi arutasime ühe võistluse korraldajaga kohalikke reegleid ning nemad soovisid, et „lubame ikka suuremaid ehitada, muidu pole noortel mingit loomingut, sest 15x15 mõõtudega on nii vähe võimalusi ehituseks“. Tänaseks olen näinud ligi tuhandet LEGO sumo robotit mõõtudega 15x15cm ning need kõik on silma paistnud loomingulise ja innovaatilise lähenemisega.
 

VÄÄRTUSHOIAKUD

Väärtushoiakute kujundamisel olen ise eeskujuks. Tunni andmisele pühendun jäägitult ja annan endast maksimumi, et iga õpilast personaalselt aidata.

Oma väärtushoiakutes lähtun maailma kui terviku kultuuriruumist, unustamata ka meie oma riigi identiteeti.

Näiteks: Eesti oli just valmis saanud uue märgi, mille üks osa on rändrahnude kujutamine. See teema lõi meedias laineid ning esimestel päevadel ujutati internet naeruvääristavate piltidega üle. Märkasin ühes tunnis õpilaste pilkavat suhtumist sellesse teemasse, võtsin koheselt aja maha ja pühendasin osa tunnist Eestile.

Rääkisin Eesti riigi identiteedist, meie rahvusest kui väärtusest ja üksikisiku uhkusest olla eestlane. Läbi vestluse ja näidete jõudsime õpilastega mõistmiseni ning tunni lõpuks olid nad juba uhked, et rändrahnud on meie Eesti märk.

Aegajalt võib ette tulla nn. ebameeldivaid töid, näiteks õppeaasta keskel ja lõpus Lego-klotside sorteerimine ja iga viimse kui jupi õigesse lahtrisse panek. Kui laual on hunnikus tuhandeid väikseid juppe, mis tuleb 100-sse erinevasse lahtrisse paigutada, võivad selle tegevuse juures murduda tugevamadki. Näitasin oma aktiivne osalemisega eeskuju, muutes juppide sorteerimise heaks näiteks eluks vajalike väärtushinnangute kujundamisel.

Väärtushoiaku mõtte annab hästi edasi Steve Jobs: “Parimaid tulemusi saavutad vaid sisemise säraga tööd tehes”.

KÄELINE TEGEVUS

Minu seisukoht õpetamise juures on, et õpilased peavad saama alati teha käelist tegevust. Nii areneb peenmotoorika ja tekib oskus ning harjumus kasutada erinevaid vahendeid.

Iga uue põlvkonnaga on järjest vähem võimalusi käeliseks tegevuseks asjade maailmas. Suur hulk tegevusi on läinud mobiili ja arvuti põhiseks.

Inseneriõpe seevastu, nagu näiteks robootika, elektroonika ja IoT, on alati seotud füüsilise maailmaga: roboti ehitamine, elektriskeemi kokkupanek, tinutamine, parameetrite mõõtmine, näidu lugemine ja muud täpsust ja tähelepanu nõudvad mõtestatud tegevused.

Näiteks elektroonikaskeemide kokkupanek prototüüpimislaual arendab väga hästi peenmotoorikat, kuna komponente tuleb laduda millimeetri täpsusega ning iga eksimus põhjustab skeemi mittetöötamise.

Bill Gates’i sõnum “Tee oma töö ilus”, iseloomustab justnimelt käelise tegevuse ilusat poolt.

Z-GENERATSIOONI ÕPILASED

Minu õpilased kuuluvad Z-generatsiooni põlvkonda, st. nad on sündinud pärast 1990. Seda põlvkonda iseloomustab kõrgenenud individuaalse tähelepanu vajadus, suurem elamuseootus, vähenenud kontsentreerumisvõime, meediumite eelistus raamatutele, pidev online’is olek ja virtuaalne suhtlemine Skype’i, Facebooki, Instagrami, Twitteri jt keskkondade kaudu.

Allolev pilt iseloomustab erinevate põlvkondade kommunikatsioonieelistusi.

Võttes arvesse Z-generatsiooni põlvkonna eripära, püüan tunni tükeldada väiksemateks osadeks. Alustan lühemate selgitustega ning liigun järkjärgult edasi pikemat süvenemist nõudvate tegevusteni. Üks näide tunni ülesehitusest on järgmine:

1. Tunni sissejuhatus, 2 min
2. Teooria selgitamine, 3-4 min
3. Tunnipraktikas tegemisele tuleva töö demonstratsioon, 5 min
4. Tunniprojekti läbiviimine õpilaste poolt. Pikemat süvenemist nõudev.
1. Tavapäraselt hakatakse tööga kohe pihta, kuid ca 10 min järel tekivad esimesed tõrked ja küsimused.
2. See on hea moment kogu klassi jaoks aeg maha võtta ning täpsemaid selgitusi anda. Seda tuleb ette tavaliselt mitu korda selle iseseisva projekti jooksul.
5. Tunni kokkuvõte

Selliselt üles ehitatud tund koosneb miniblokkidest, kuid moodustab lõpuks ühe terviku.

ÕPIVÄLJUNDID JA HINDAMINE

Robootikaringi tegevuste väljund on osalemine suurematel robootikavõistlustel, Eestis korraldatuist näiteks Robotex, FLL ja Robomiku ning rahvusvahelistest Euroopa suurim RobotChallenge Viinis ja ülemaailmne robotivõistlus First Global Washingtonis.

Minu hindamise põhimõte on töötavad projektid ning võistlused. Projektide raskusaste sõltub vanusest, nooremate töö võib valmida ühe tunniga, vanematel kuni kuu jooksul. Hindeid ma ei pane, kuid iga projekt saab minult personaalse tagasiside. Pean seda olulisemaks kui hinnet, kuna inimesed on erinevad ning kõik polegi suutelised ehitama võrdselt häid roboteid. Tagasiside andmisel lähtun õpilase panusest ja pingutusest.

Võistlustel saavutatud head kohad on samuti väga hea motivaator ja finaali pääsemine või poodiumile jõudmine tähistabki väga positiivset hinnet.

Mõned meie meeskonna saavutatud tulemused:

• Eesti Parim Robootikakool 2017
• Robotex 2016, 1. koht roboti Linnaläbimise võistlusel
• FLL 2016, edasijõudmine finaali, Loomadest liitlased
• Eesti Parim Robootikakool 2016
• Eesti Parim Robootikakool 2015
• Robotex 2015, 3. koht ICD Grand Challenge, merepääste tööd
• Eesti Parim Robootikakool 2014
• Robotex 2013, 1. koht ICD Grand Challenge, merepääste tööd
• FLL 2013, 1. koht robotimängus, Looduse Raev
• RobotChallenge 2013 (Viinis), LEGO sumo 4. koht
• Eesti Parim Robootikakool 2012
• FLL 2012, Lahendused eakatele
• RobotChallenge 2012 (Viinis), PuckCollect 2. koht
• Robomiku 2011, Karu päästmine 3. koht
• FLL 2011, 2. koht, Toidu faktor

ÕPETAMISE JA JUHENDAMISE KOGEMUS

Töötan alates 2006. aastast ettevõttes Microsoft, seega oman üle 11 aasta globaalses ettevõttes töötamise kogemust.

2009

Alustasin põhitöö kõrvalt robootikaringi juhendamisega, õpetamise sisu oli peamiselt LEGO Mindstorms NXT baasil ehitatavad robotid.

2010

Registreerisin juriidiliste tegevuste tarbeks MTÜ Robootika.COM. Robootikaringi jaoks vajalikud vahendid soetasin peamiselt omavahenditest, kuigi osaliselt olid abiks ka Tiigrihüppe ja Vaata Maailma toetusprojektid.

Blogis www.robootika.com hakkasin kajastama robootikaringi tegevusi, avaldasin regulaarselt juhiseid ja õpetusi robotite ehitamise ja programmeerimise kohta.

2012

Osalesin Tiigrihüppe projektis, mille raames lõin hulga robootika-alaseid õppematerjale 6.-8. klassile.

2013

Avaldasin raamatu „Robootika?... See on imelihtne!“, mida kasutatakse tänaseni paljudes Eesti koolides robootika õpetamisel.

Robootikaring kolis Reaalkooli ruumidesse ja on jätkuvalt avatud õpilastele ka teistest koolidest.

2012 – 2014

Täiendasin tehnoloogilist platvormi metallkonstruktsioonil põhineva robootikaplatvormiga Tetrix ning miniarvutiga Arduino. Pidevalt täiendasin andurite parki, keerukamad näiteks pöörlev laserandur, mida kasutati ruumi kaardistamiseks ning güroskoobid ja GPS-id ruumis orienteerumiseks.

2014 – 2017

Lisasin õppeaine elektroonika, mille käigus õpetasin elektroonika baasteadmisi.

2016

Lisasin õppeaine IoT (Internet of Things) ehk ühendatud seadmete internet, mis baseerub miniarvutitel Raspberry PI ja Arduino.

Jagasin robootikaringi kaheks. Vanematele (14-18 a) suunatud ringi juhendasin jätkuvalt mina, kuid nooremate (10-14 a) ringi juhendasid juba minu vanema robootikaringi kasvandikud, 11.-12. klassi gümnasistid.

ENESEANALÜÜS LÄBI ÕPISTIILIDE

Iga inimene õpib talle omasel viisil ning teadlased on välja töötatud mitmeid meetodeid selle hindamiseks.

Richard Felderi meetod hindab inimese õpistiili neljal skaalal. Felderi meetodi põhjal saab end hinnata siin: https://www.webtools.ncsu.edu/learningstyles/

Viisin Felderi metoodikal läbi enesehindamise ning minu õpistiili iseloomustab alltoodud pilt.

1. Õige pisut kaldu reflective poole, st. et efektiivseks õppimiseks peaksin enese jaoks tegema väiksemaid vahekokkuvõtteid ja mõtlema pisut enne tegutsemist.
1. Active: proovime seda kohe!
2. Reflective: mõtleme enne proovimist.
2. Intuitive, st. et otsused ja järeldused tulevad pigem intuitiivselt kui kindlatel faktidel põhinevalt.
1. Sensing: Otsused on kalkuleeritud suure hulga faktidega
2. Intuitive: Otsused tehakse seoste pealt ning on seetõttu tavaliselt kiiremad
3. Visual, st. asjad jäävad paremini meelde läbi visuaalse nägemismälu.
1. Visual: hea õppimine nägemismälu abil
2. Verbal: hea õppimisvõime lugemise abil
4. Global, st. et asjade õppimiseks pean nägema kõigepealt suurt pilti, enne kui tehnilistesse üksikasjadesse laskun.
1. Sequential: omandamine toimub loogilises järjekorras
2. Global: väikestest ja näiliselt seosetutest tükkidest tekib tervikpilt

Pikemad selgitused Felderi õpistiilide kohta leiab siit: http://www4.ncsu.edu/unity/lockers/users/f/felder/public/ILSdir/styles.htm

LÕPETUSEKS

Minu õpetamisfiloofia kokkuvõtvaks mõtteks sobib Albert Einsteini mõttetera “Ma loon õpilastele võimalused õppimiseks”.