Kayaking Climbing Trekking Running Bike Winter Race Family Creativity

Šotimaa, 2009

Findhorni lahte Šotimaa põhjaosas uhavad Põhjamere veed. Laht ise on küllaltki kitsas, nii et ühelt kaldalt näeb kenasti teisele poole üle. Siin sõidavad purjekad ja kaluripaadid, tuulepealsemas otsas on ka surfarite paradiis. Lahe kaldal tukub vana kaluriküla – valgeks lubjatud/värvitud või rannakividega harmoneeruvat tooni kivimajad tumedate viilkatuste ja kõrgete korstnatega. Kivine rand teokarpide ja lainete poolt ümaraks lihvitud kivikestega, mõnes kohas kitsas liivariba ja taamal terava rannarohuga kaetud kaldaluited. Tugevates tuultes üle kõige selle tuhisemas soola, adru ja igatsuste lõhn nagu rannas ikka.

IMG_8467 (640x427)

Findhorni karmides tuultes ja meremühas on püüdnud oma Šotimaa-unistust realiseerida näiteks üks California miljonär, rajades endale kodu valge, imeliselt harmooniliste proportsioonidega majas siin Põhjamere kivisel rannal. Muidugi tüdines ta mõne aja pärast siin ära ja põgenes California päikese, seltskonna ja lasuursinise Vaikse ookeani juurde tagasi. Kohalikud aga jäävad ning lisaks ajaloost tulnud kalurikülale asub Findhornis juba mitukümmend aastat ka tuntud ökokommuun.

Vaatamisväärsus on aga tõus ja mõõn Findhorni lahel. Loetud aja – umbes kolme tunni jooksul – kohiseb määratu veemass tohutu võimsusega kitsast lahesuust avamerele ja mõne tunni pärast tagasi. Vahepealsel ajal on laht kuiv – nii kuiv, et tekib kiusatus sealt jalgsi üle minna. Muidugi on seda ka tehtud – enamikul juhtudel  õnnelikult, aga ka rohkete õnnetusjuhtumitega, kus üle lahe matkata soovijad pole arvestanud tõusu algusega ning võimsate tulvavete kätte jäänud. Muidugi ei oska asjatundmatud sellega arvestada, sest mõõna tipphetkedel on laht veetühi ning laevad istuvad põhja peal või külitavad rahulikult liival. Täiesti uskumatu tundub, et päevaste tõusude ajal kihab samas paigas vilgas vee-elu ning liiva, kivide ja teokarpide asemel laiub kuni vastaskaldani ulatuslik ja sügav veeväli.

Findhorni lahte armastavad ka hülged. Tõusu ajal paistab taamal silmapiiril napp maariba lainete sees, kaetud rohkete tumedate täppidega. Kivid? Ei, seal maaribal kõhutavad hülged. Mõõna ajal saab hüljeste lesilale mööda põhja üsna lähedale jalutada – kui teha seda ettevaatlikult ja aeglaselt, piirduvad need karvakalad või maskeerunud merineitsid uuriva peatõstmise ja tulijate uudistamisega ega põgene maariba taga laiuvasse vabasse vette, mida mõõna ulatus enam ei mõjuta.

Läbi tuulemüha kuulsime sel hilisõhtul ka hüljeste laulu. Seda ei oskagi kirjeldada –ei olnud see vilistamine, ei huikamine, ei undamine. Oli ühetooniline, kuid siiski meloodiline uu-uu-uu, esimesel hetkel isegi kergelt kõhedakstegev. Et mis see siis nüüd oli? Enne, sadamaala juures, oli tuul kiljunud purjekate vantides ja lagistanud trosse vastu maste, nüüd aga keset lagedat tuult selline ürgne viis…?

Hülged olevat ka ise lauluhuvilised ja üldse uudishimulikud loomad. Kui istuda tühjal rannal kaldakivil ja laulda, ujuvat hülged ise lähedale lauljat uudistama. Meie seda küll ei proovinud, vaid piirdusime häirimispiiri rikkumata lähedale jalutamisega.

Ma ei olnud enne kunagi hülgeid vabas looduses näinud. Ja millegipärast ei mäletanud ma ka seda, mis värvi on loomaaias eksponeeritavad elukad. Või oli tuntud laulurida “kui on meri hülgehall” istutanud pähe kujutluse hüljestest kui ürghallidest loomadest – aga suur oli mu imestus, kui hülged osutusid hallideks ainult kaugelt vaadates. Tegelikult on nad täpilised-tähnilised, igaüks veidi erinevat tooni turjakarva ja heledamate kõhualustega. Binokliga sai hülge vuntsilise ja säravate nööpsilmadega näo endale nii lähedale manada, et pani lausa võpatama.

Findhorni lahe kaldalt korjasin kaasa ka kotitäie ümmargusi valgeid kive. Mida ma nendega peale hakkan – ei oskagi öelda. Praegu silitan neid peos ning nuhutan nende jahedat, soolakat ja ikka veel karget Findhorni-hõngu.

EUROOPA SUURLINNAD

BERLIIN

Joonlauaga tõmmatud arhitektuur, piinlik puhtus ja täpsus mida kohtab igal sammul. Berliini müüri ääres toimuv viisaäri.

Uudne oli asjaolu, et läbi kogu Berliini kulgeb endise müüri joon, seda ka üle suurte automagistraalide – vt. järgmisel pildil olevat joont üle autotee.

IMG_7776 (640x427)

AMSTERDAM

Maailma enim jalgratastunud linn, lisaks muidugi sex, drugs and rock’n’roll. Campingus võeti meid öösel kell 12 rõõmuga ja naeratades vastu sõnadega, et “kohti on meil siin küll”. Tegelikkuses olid seal aga telgid kaks korda tihedamalt kui roheliste rattaretkel ning piisava suurusega koha valimine seal kanepilõhnalises ja ilmselgelt pilves olevate hipide vahel oli tõeline väljakutse.

IMG_7805 (640x427)

Vahakujude muuseum, Van Gogh, punased laternad ja öine jalutuskäik.

IMG_7825 (640x427) (2)

HOLLANDI TAMM

Võimas infrastruktuur, mis on loodud ühe riigi kaitseks mere eest.

Samas on andnud loodus väga hea võimaluse randade loomiseks nii ühel kui teisel pool tammi.

IMG_7865 (640x427)

Meie nautisime rannamõnusid muidugi Atlandi Ookeani poolel, tunnetades hoovust mis viis väga kergelt väiksemad mere peale ära. Õnneks aga olid seal spetsiaalsed ujuvkaitsesüsteemid ees, mis takistasid inimeste ära kadumist.

LONDON

Kahekordsed bussid, punased telefoniputkad, ümmargused ja samuti punased postkastid, eritabased taksod jpm. Muudest asjadest ka London Eye, Trafalgar square, Tower Bridge, Big Ben, Oxford street.

IMG_7989 (640x427)

Järgmisel pildil oleme 135m kõrgusel Londoni kohal ühes klaaskuplis sõitmas. See oli kõrge.

IMG_7925 (640x410)

ŠOTIMAA

Ja olemegi jõudnud Marise mõnusasse ja külalislahkesse majja. Juuresoleval pildil olev juust laual ei olegi juust, vaid kilone martsipanitükk millest lapsed imevahvaid komme voolisid.

Oleme õnnelikud ja rahulolevad.

Loch Ness on siiski olemas

Lochness

Urquhart Castle

Urquhart Castle

Urquhart Castle

Findhorn

IMG_8196 (640x427)

Laevad madalikul

IMG_8226 (640x352)

IMG_8266 (640x427)


IMG_8102 (640x427)


IMG_8068 (640x427)


IMG_8084 (640x427)


IMG_8402 (640x427)


IMG_8364 (640x427)


IMG_8382 (640x427)


IMG_8389 (640x418)


IMG_8567 (640x427)


IMG_8465 (640x427)


IMG_8504 (640x427)


AJAKAVA

Seekordseks reisiks tegime (eeskätt tänu Leivole) konkreetse ajaplaani, et kõigil oleks täpselt teada, millal miski ees ootamas. Lõikan-kleebin selle ka siia, tehes ka väikesed kohendused, mis reisi jooksul ette tulid. Kohendamist vajavad tegelikult ka mõned hinnad (eeskätt laevapilet Inglismaa-Prantsusmaa vahel, mis läks oluliselt kallimaks), aga tegelikke kulusid pole hetkel käepärast.

Kokkuvõttes oli väga tore reis, kindlasti kirjutan ka pikemalt. Ette rutates võib öelda, et võimsaimad emotsioonid minu jaoks olid tõus ja mõõn Findhorni lahes ning öine Eiffeli torn tema esmakordsel nägemisel.


Kuupäev

Tegevus

31.juuli

Pakime asjad, sõidame läbi Eesti-Läti-Leedu ja ööbime Poolas, tavapärase järve ääres. 700 km.


1.aug

POOLA

Kui ärkate hästi varakult siis jõuate käia ujumas. Teeme varajase hommikusöögi ning püüame võrdlemisi kiiresti edasi hakata sõitma.

Sõidame läbi Poola-Saksamaa ning ööbime teisel pool Berliini campingus.

900 km.

Camping 900EEK. http://www.zev-berlin.de/cms/cms/front_content.php?&idcat=9&changelang=3&idart=13

2.aug

BERLIIN

Pakime asjad ja sõidame bussiga Berliini.Pargime võimalikult kesklinna lähedale ja teeme seejärel paaritunnise jalutuskäigu, vaatame müürijäänuseid, tunnetame Euroopa suurlinna hõngu. Lihtsalt saame aimu, missugune on üks korrapärane Saksa täpsuse ja puhtusega kaetud linnaelu.


Külastame supermarketit, teeme kiirtee ääres lõuna ja võtame suuna Amsterdami poole. 650 km peamiselt mööda saksa kiirteid. Ööbime Amsterdami külje all.

Camping 2x850=1700EEK. http://www.campingzeeburg.nl/index.php?page=prices-and-reservations

3.aug

AMSTERDAM

Rendime jalgrattad üheks päevaks 1200EEK.

Sõidame ratastega linna, teeme seal esialgu koos väikese tiiru, ma näitan põhilised asjad ära ning seejärel võivad moodustuda iseseisvad üksused koos taskuraha ja kaardiga kes ringi liiguvad.


NB! Mobiiltelefonid kõigil kaasa ja selle jaoks et hättasattunult Leivole-Kajale helistada.


Madame Tussaud vahakujude muuseum http://www.madametussauds.com/Amsterdam/en/ , mis on Coffeshopid http://www.coffeeshop.freeuk.com/Map.html , mis on ja kus asub Red Light District http://amsterdamredlight.com/ , kuidas ja millest Amsterdamis elatakse. Millised on keset tänavat püstitatud poolavatud kusemiseputkad meestele...


Tõmbame ninaga Amsterdami lõhna – see on segu mustusest, narkootikumidest, veekanalitest tulevast niiskusest – see on veidi imal ning täiesti kordumatu linna lõhn.


Vahepeal käime tagasi laagris kuid õhtusel ajal – nii umbes 23:00 paiku tasub veel kord tagasi minna. Selleks ajaks on Amsterdami ööelu kätte jõudnud ning see on absoluutselt midagi muud mis päeval nähtud ja kogetud. See on unustamatu kogemus.

Ööbime taas samas campingus.

4.aug

HOLLAND

Hommikul on aega küllaga nii magamiseks kui ärkamiseks.

Sõidame Amsterdamist edasi mööda rannaäärseid teid ning ületame ka maailma kõige madalamat riiki mere eest kaitsvad tammid. Kolmandik Hollandist on allpool merepinda.

Seal tammide juures saab ka ujumas käia.

Õhtuks peame jõudma Calais nimelisse linnakesse, kust läheme praamiga üle mere Suurbritanniasse. 400 km. Üle sõidame öösel, kuna siis on odavam.

Praam 640EEK väljub 00:55, kohal võiks olla vähemalt 1,5h varem: http://www.poferries.com/tourist/

Peale ülesõitu sõidame öösel ümber Londoni campingusse. 150km

Camping 2x800=1600EEK

5.aug

LONDON

Jätame auto jm laagrisse ning leiame võimaluse linna minekuks.

Püüame kulutada transpordile nii minimaalselt kui vähegi võimalik.

Transpordi hind on veel teadmata. Pakun 800EEK.


Meie peamine atraktsioon on külastada Londonis Big Ben-i ja London Eye.

London Eye on maailma suurim vaateratas üle Londoni, Thamesi jõe ääres. http://www.londoneye.com/TicketsAndPrices/Flights/StandardFlight/

2000 EEK.

Rohkem kulutusi pole plaanis Londonis teha, mustade taksode ja kahekordsete bussidega esialgu sõita pole plaaninud. Tegelikult on London üks suhteliselt kallis koht. Kui aega jääb ja tahtmist on siis võib naised shoppingu tiirule lubada tingimusel et nad seal ennast rahatuks ei kuluta.


NB! Supermarketi toidupäev!


Ööbime uuesti samas campingus.

6.aug

INGLISMAA

Alustame sõiduga võimalikult vara ning jõuame õhtuks Šotimaale Glasgow linna lähistele Marise juurde. 600 km.

Ööbime Marise juures.

7.aug

ŠOTIMAA

Otseselt kusagile ei kiirusta, vaatame-tšillime-hängime niisama. Ajame juttu ja kuulame Šotimaa lugusid. Ehk avaneb võimalus ka ujuma minna.

Ööbime samas kohas.

8.aug

CAIRNGORM

Sõidame Cairngorm Mounatin piirkonda. 300 km

NB! Supermarket!

Tutvume olukorraga leiame campingu ning teeme järgmise päeva plaanid.

Camping 2x700=1400EEK http://www.rothiemurchus.net/Pages/Footer/WhereToStay/Camping.html

9.aug

CAIRNGORM

Varajane hommik ning üks päevane trekking.


Ööbime samas kohas.

10.aug

LOCH NESS

Teeme ühe touri koletisega järvel. http://www.jacobite.co.uk/cruises-tours/freedom.asp

Kui keegi leiab mõne sooduspakkumise siis on teretulnud. Neid tuure korraldavad seal paljud.

Invernessi camping 2x730=1560EEK: http://www.bunchrew-caravanpark.co.uk/prices.aspx

11.aug

FINDHORN

Vaatame Findhornis ringi, Shambala keskus.

Ööbima läheme kuskile samaspiirkonnas campingusse.

Invernessi camping.

12.aug

LOSS

Vaatame mõne uhke lossi üle. Šotimaa ju kubiseb nendest.

Camping Fort Williamsi lähedal, Glen Nevis 2x500=1000EEK: http://www.glen-nevis.co.uk/

13.aug

BEN NEVIS

Teeme jalutuskäigu Ben Nevise tippu.

Sama camping.

14.aug

MULL

Isle of Mull, praam ca 1000EEK http://www.isle.of.mull.com/

Isle of Iona http://www.explore-isle-of-iona.co.uk/

Praam Ionale ja tagasi 500 EEK: http://www.calmac.co.uk/summer-timetable.html?id=summer-iona--fionnphort-iona.gif

Ööbime oma-campingus, Iona saarel.


15.aug

Veedame päeva Iona saarel.

Ööbime oma-campingus, Iona saarel.

16.aug

IONA

Sõidame Marise juurde ning ööbime seal, kuigi teda ennast sel ajal kodus pole.

17.aug

INGLISMAA

Sõidame ülevalt alla ning jõuame praami peale.

Praam 640EEK, väljub 23:55, kohal võiks olla 1h varem: http://www.poferries.com/tourist/

Peale ülesõitu on 300 km Pariisi kõrvale campingusse.

Camping 2x850=1700EEK http://www.campint.com/

18.aug

PARIIS

Magame kaua. Hiline hommikusöök ja siis Pariisi.

Ilmselt ostame igaühele 3-tsooni pileti, mis annab õiguse piiramatult sõita Pariisi 3 tsooni ulatuses ükskõik millise ühistranspordiga ringi.

Transport kokku 2000 EEK. Transpordi kohta info: http://www.ratp.info/touristes/index.php?langue=en&rub=decouvrir&cat=paris-visite&page=tarifs


Vaatame üle peamised asjad, Arc de Triumphe, Tour Eiffel, Champs Elysees, Place de la Bastille. Kuna tegime hilise hommiku, siis Eiffeli torni läheme järgmisel päeval, sinna peab minema varakult et oleks võimalikult lühike saba.


Vabalt võivad moodustuda taas iseseisvad grupikesed koos taskuraha, linna- ja metrookaardiga. Telefonid kaasa!


Metroo on tohutu võimas Pariisis, seal on mitu levelit üksteise peal. Küll uued ja vanad, rongijuhiga ning ilma, ühe ja kahekordsed metrood.


Ilmselt jõuab ka mõne shoppingutuuri teha.


Kindlasti ostame tänaval praetud kastaneid ning proovime ära maailma parimad croissandid.

19.aug

PARIIS

Varajane äratus ning püüame kell 9:00 olla Eiffeli torni juures et üles sõita.

http://www.tour-eiffel.fr/teiffel/uk/pratique/acces/page/tarifs.html?id=2_3

Eiffeli tornitipp 1300EEK.

Päev kulub shoppingule ja muidu Pariisis omal käel ringivaatamisele.

Õhtul muljetame niisama ja ööbime samas campis.

20.aug

PARIIS

Louvre´i muuseum ja muud vaatamisväärsused. Õhtul algab tagasitee ja ööbime kuskil teadmata kohas.

21.aug

EUROOPA

Sõidame läbi Euroopa ning ööbime kuskil teadmata kohas.

22.aug

POOLA

Sõidame läbi Poola ning ööbime tavapärases järveäärses campingus.

23.aug

Leedu-Läti-Eesti. Jõuame koju.

Post comment